Estorian Guinaiya – Påtte Sigua

Esta kana’ måtto si Maria gi me’nan i ata. Esta kana måtto i momento nai debi di ha diside kao para u cho’gue este? Hunggan pat åhe’?

Todu gi tahtaotao-ña yan ante-ña ilek-ña hunggan, ti lachi i sinienten-ñiñiha yan si Jose. 

Ti lachi i guinaiyan-ñiha. Ti siña lachi. 

Lao pues ginen månu i sinangån-ña i taotaomo’na? Håfa i lini’e’e’-ña ni ti a’annok para si Maria, ni’ muna’klåklaru na båba este? 

Desde umachiku i dos ayu fine’nina na biahi, todu maolek gi sinientete-ña put este i kareran-ñiha. 

Ti yumaoyao i dos. Fitme i dos put korason. Esta umaprometi i dos ni’ korason-ñiha, este i bidan-ñiha gi halom i gima’yu’os på’go para i familia siha, I sengsong. Lao esta mabendisi todu as Yu’os. 

Lao o’oppan ha’ I sinangån-ña i taotaomo’na gi hinasso-ña. “Cha’-mu”

Ayu muna’hasso gui’ put uno na sinisedi, uno na ekspirensia, ti mismo båba, lao nina’pårañaihon gui’ gi karera, ya gi minagahet ti ha komprende sa’ håfa.

Annai esta ma gutos i finihu. Esta ma diside i fecha. Mandadanña’ i dos familia, ya i familia Jose ma nå’na’i si Maria ni’ rigalu-ña komo nobia. 

Ma fahåni gui’ ni’ potseras, lisåyu, alitos yan aniyu siha. Manmapega todu gi un lamasa. Manlamlamalm. Mambonitoto.

I uttimo na rigålu ni’ ma nå’i, I a’ok. Un tresoru ginen i familian Jose. Este na klasen rigålu ti mafåhan gi tenda. Este fihu un guaguan kosas, hagas gagaige gi kahan familia. 

Annai dos che’lon Jose, ma chule guatu i kaha, este gof annok na sen bihu. Ma tampe ni’ kueru. Guaha siladura lao gof antigu, tåya’ nai si Maria manli’e’ taiguihi. 

Nina’manman si Maria annai ma babåyi ya ha li’e’ håfa gi sanhalom.

Related Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *