Guma’ Antonia C. Chargualaf

(Every week or so the Guam Museum will be sharing something in the Chamoru language about history or culture in the Marianas. This week, we’ll learn about a a house that the Guam Preservation Trust has been preserving in the village of Inalåhan)

Dos bibenda urihinåt-ña i gima’ Antonia Castro Chargualaf ni’ ma kåhat gi i tiempon 1940 ya annok uson eståkan ifit yan kabaiseran kuadro ni’ ha sapopotte satgen ifit yan lulok pisan åtof. Gi i duranten tiempon Chapones,  ma hasso nu i familian Chargualaf na ma usa i gima’ para luagåt annai manmadestilåladu Huyong få’i gi i manaotao i sengsong.

Sumåga si Antonio yan i asagua-ña as Vicente San Nicolas Chargualaf ya ma poksai dies na famagu’on gi i gima’. Ma tungo’ si Antonia gi i sengsong tåtkumu såstre yan kontodu i minangnge’ fina’tinås-ña kek CHamoru. Ma abiba i finatton kantidån parientes siha nu i familian Chargualaf, pi’ot ayu siha ni’ manhånanaoguatu para Inalåhan para u fanggupot gi i tiempon fiestan songsong. Ma usa sesso lokkue’ i bidega ni’ manatungo’ yan mamfamilia para minagof lamasan huego taiguihi biyåt yan tenis lamasa.

Ha susteni i gima’ yinamak ginen Påkyon Karen gi 1962 yan as Pamela gi 1976, lao ma fa’maolek despues di kada finakpo’ påkyo. Put i seknefikantan atkitektura, sumaonao i gima’ tåtkumu påtte gi i Destriton Atkitekturan Hestorikåt Songsong Inalåhan ni’ ma rihestra gi I Nasionåt Rinihistra para Lugåt Hestorikåt gi i diha 29 gi Abrit 1977.

Related Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *