(Each week the Guam Museum will post something new in our native language, sharing the history of Guam. This week we’ll learn about some of the history of Fort Soledad in Humåtak.)

Put dos sientos singkuenta åños, tinituhon gi duranten i 1565 na såkkan, manhåhano i batkon i Españot kada såkkan desde Acapulco, Mexico asta iya Manila, Philippines yan tåtte. Ayu ha’ na mañusugo’ iya Humåtak put para u fanmañule’ rifresko gi duranten i chago’ na hinanao-ñiha. Desde 1680 asta 1810 ha kåhat i Españot kuåttro na kastiyu giya Humåtak put para pruteksion i batko an ma ånkla kontra i saki yan piråta. 

I Gubetno as Alesandro Pareño kumåhat i uttimo na kastiyon Españot giya Guåhan yan i uttumo gi mina’kuåttro kastiyon Españot giya Humåtak, i kastiyon Nuestra Siñora de la Soledad, I Mahålang na Palao’an. Ma kåhat este na kastiyu nu i “mamposteria” gi Sabånan Chålan Aniti ni’ konsiste komo i “bareta” put para u ma pega i siette na paki, sagan i sindålu yan i sagan i bala. 

Esta pumåra mañugo’ i batkon Españot giya Guåhan despise di 1815 annai i diskikubre as Freycinet ginen Frances, gi 1819 na såkkan numota i ina’paka’ i kastiyu yan i kuåttro na paki. Ti manhåhanao esta i batko entre Acapulco asta Manila put manyinaoyao pulitika giya Mexico. Ma’abandona i kastiyu annai esta tumaisetbe. Put åños ni’ manmaloffan, yinilang i kastiyu nu I klema, i manhuhanta put oro, yan i Gera Dos. Despues di i Gera Dos, I Gubetnamonton Guåhan tumailak i kastiyu asta i plaset ni’ gaige guini på’go. 

Related Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *